Alguse v2rk

Hehei!

Esimesed kaks ja pool p2eva field'il on nyyd juba tehtud. Nagu ette oligi arvata tuleb raske, kuid v2ga p6nev ja arendav suvi. T2na on esimene niioelda puhkep2ev, ent tegelikult on t2na tegemist oi kui palju. Olen endiselt motellis, sest pere leidmine v6tab oodatust kauem aega. See toob endaga kaasa kulutused. Niigi on v2ga keeruline jagada oma raha eesti konto ja usa konto vahel (paar p2eva tagasi tegin endale Bank of America kaardi). Igatahes isiklik raamatupidaja kuluks 2ra kyll, sest viimased tund aega olen yritanud oma rahaasjad korda saada, aga ei klapi. Lihtsalt ei klapi.

Aga field'ilt ka lugusid...

Inimesed on enamasti supers6bralikud. Isegi siis kui nad sulle doorslam'i teevad. See vist ongi see american smile.
Millegi p2rast suhtlen ma isegi rohkem isadega, mitte emadega.

Kohtusin eile h2sti toreda Liz'iga, kellel oli kunagi Eestist p2rit peika olnud. Ja Eesti ei olegi nii tundmatu siin, kui ma arvasin.

Inimestel on nii palju lapsi. Siinne peremudel n2eb ette neli last, kaks koera ja kass. Igas majas on mingi n2hvits, kes ikka yritab "s6braks"saada.

Mulle t2iega meeldib inimestega suhelda. M6nus on, aga myygis olen ma alles t2itsa roheline. Paar pisikest myyki on olnud, aga arengutee on veel ees.

Olen sattunud ylimalt rikaste linnaossa, kus on hullud lossid. Esimestel n2dalatel tegelikult ei tohiks juba k6ige rikkamas linnaosas olla, seega vist uuest n2dalast l2hen kuskile mujale koputama.

Ja minu jalgrattaotsingud. Praegu s6idan p2ris hullu jalgrattaga. See on vana ja selle k2epidemed sulavad p2ikese k2es ja rattas m22rib mind. Ja m2est alla s6ites avastasin, et pidurid ei t66ta. Ikkagi parem kui mitte midagi. Sellegi poolest j2tkasin rattaotsinguid. Eile oli terve naabruskond, kus koputasin mulle ratast otsimas. Nii tore. Leidsin jalgratta, isegi naisteraam on. (ma ei oska kiirelt meesteraamiga jalgrattalt maha tulla) Aga kumm on katki ja nyyd pean minema uue kummi walmardist ostma ja yritama seda parandada. Ehk l6puks saan korda.


Well...tegelikult on emotsioonid laes ja igal hetkel ei ole k6ige lihtsam. Ma olen nii palju peresid juba n2inud, aga ma ei teagi kellest kirjutada. Ehk kunagi v6tan end kokku, aga praegu l2hen jooksen edasi. Peame minema endale peret otsima.

Uni on ka.

Kirjutage ja joonistage mulle ikka! ;)