...järgmine nädal kirjutan.
http://e1winged.wordpress.com (minu org on Balls & Dolls)
Sunday, June 30, 2013
Sunday, June 23, 2013
Geting started!
Hei!
Tänaseks olen bookfield´il olnud juba kaks täispikkka nädalat. Mulle tundub, et päevad on pikad ja nädalad väga lühikesed. Uskumatu, et juba teine sunday meeting täna oli. Sain success coin´i. Olen iga päev vähemalt 30 korda inimestele raamatut näidanud.
Elan juba kaks nädalat hostperes. Ema, tema poja ja poja raseda pruudiga. Ema on täiega lahe, tundub kunagine rokipeer ja aitab meid kogu aeg. Parandab rattaid, toidab meid, annab riideid kui vaja ja üleüldse soovib aina suhelda. Meil on väga tihe schedule ja kahjuks perega suhtlemiseks aega väga ei jää. Ruumi meil aga väga ei ole. Elame Kaidiga kahekesi umbes nagu Harry Potteri konkus, toas on ruumi ühele voodile ja kapile. Ja õhtuti vaatavad nad väga valjult telekat, aga õnneks või õnnetuseks olen ma nii väsinud, et uni tuleb kiiremini kui pea patja puudutab.
Hetkel tegeleme habitite loomisega:
1. hours
Minimaalne tööaeg 7:45 - 21:15
Magama hiljemalt 22:30
2. demos
Pean näitama raamatut vähemalt 30 emale.
3.sleeping
Äratus 5:59 kiirelt pesema, riidesse panemise ajal kuulame motiveerivat kõnet Europe1 tiimi liidri kõnet ja siis 06:15 ratta selga ja mäkki hommikust sööma. Hiljemalt 7:45 olen juba söönud ja turfis(töökohal) ja teen oma esimese koputuse.
Magama hiljemalt 22:30
4.eating
Hommikuti 6:30 söön mäkis oatmeal`i koos kaerahelvestega, mis ma ise iga päev kaasa võtan. Kell 12 ja kell 17 on mul kiire leib avokaadoga, puuviljad ja pähklid. Õhtul koju jõudes on meie hostema enamasti midagi süüa teinud, mis on ülilahe.
5. reading
Hommikuti motiveerivad tekstid.
Õhtuti tehnilised tekstid (müügitekstid vms)
+ 1 ATTITUDE
(Hale)naljakaid juhtumisi ka...
Alguses ma ei olnud valmis nii palju ei-sid saama ja kõik need "not interested" slam´id olid küllaltki frustreerivad. Aga nüüd ma saan aru, et otsene "pole huvitatud" on parem, kui need keerutajad ja valetajad. Naljakas on püüda neid emasid, kes saadavad oma lapsi uksele valetama, et ema on duši all. Tundub, et ameeriklased peavad olema ikka väga puhtad, kui nad nii mitu korda päevas duši all käivad.
Või kuidas ma ühe ema juures mitu korda käisin ja esimene kord oli ta huvitatud, aga busy. Teine kord huvitatud, aga pidi just ära sõitma ja kolmas kord äkki haigeks jäänud. Õppisin, et kaks on kohtuseadus, mitte kolm.
Ja usakatel on mingi teema koertega, kes kohe uksest välja jooksevad, kui uks lahti tehakse Ja siis nad peavad teda taga ajama minema. Mõni ema on päris vihaseks saanud ja mind süüdistama hakanud, et nende koer ära jooksis.
Ükskord lõhkusin oma 6 kilose seljakotiga liiga järsult ümber keerates maja ära. Seinast kukkus päris mitu kivi ära. Õnneks ei olnud kedagi kodus ja ma üritasin naerust kõveras parandada, mis parandada andis ja lasin ruttu jalga.
Mu lemmikud on ka paranoiakad, kes arvavad, et ma olen vene spioon või murdvaras. Eriti lemmikud on nad siis, kui neid on terve tänav täis ja sul on täiega põis täis. Kui sind isegi vetsu ei lubata, siis on natuke nukker küll.
Eelnädalal müüsin oma esimese mataraamatu. Ma olin üliõnnelik, sest see juhtus esimese paari tunni jooksul, mis ma field´il olin. Õnnetul kombel müüsin ühe mata raamatu, mis tegelikult tulevad kahekaupa. Pühapäeval sain oma veast teada ja pidin pere juurde tagasi minema ja küsima, kas nad tahavad kahte mataraamatut või canceldame ja muidugi nad canceldasid. Kuna ma selleks hetkeks ei olnud midagi muud veel müünud, siis see mõjus mulle väga raskelt. Praegu ma saan väga hästi aru, et ei ole midagi hullu ja see ongi part of the business, aga tol õhtul voolas pisaraid päris mitu.
Esimesel nädalal olin tubli. Ja lootsin teisel nädalal veelgi paremaid tulemusi ja keskendusin müügile, mis on suur viga. Käisin follw´mas nii Kaidit kui ka Triinut. Nüüd on minu põhiline selftalk "Pohhui, go to the next door! I will, I can, I do!"
Tuleval nädalal luban endale, et annan endast parima, teen lihtsalt tööd ja armastan inimesi . :)
Jällekirjutamiseni.
Tänaseks olen bookfield´il olnud juba kaks täispikkka nädalat. Mulle tundub, et päevad on pikad ja nädalad väga lühikesed. Uskumatu, et juba teine sunday meeting täna oli. Sain success coin´i. Olen iga päev vähemalt 30 korda inimestele raamatut näidanud.
Elan juba kaks nädalat hostperes. Ema, tema poja ja poja raseda pruudiga. Ema on täiega lahe, tundub kunagine rokipeer ja aitab meid kogu aeg. Parandab rattaid, toidab meid, annab riideid kui vaja ja üleüldse soovib aina suhelda. Meil on väga tihe schedule ja kahjuks perega suhtlemiseks aega väga ei jää. Ruumi meil aga väga ei ole. Elame Kaidiga kahekesi umbes nagu Harry Potteri konkus, toas on ruumi ühele voodile ja kapile. Ja õhtuti vaatavad nad väga valjult telekat, aga õnneks või õnnetuseks olen ma nii väsinud, et uni tuleb kiiremini kui pea patja puudutab.
Hetkel tegeleme habitite loomisega:
1. hours
Minimaalne tööaeg 7:45 - 21:15
Magama hiljemalt 22:30
2. demos
Pean näitama raamatut vähemalt 30 emale.
3.sleeping
Äratus 5:59 kiirelt pesema, riidesse panemise ajal kuulame motiveerivat kõnet Europe1 tiimi liidri kõnet ja siis 06:15 ratta selga ja mäkki hommikust sööma. Hiljemalt 7:45 olen juba söönud ja turfis(töökohal) ja teen oma esimese koputuse.
Magama hiljemalt 22:30
4.eating
Hommikuti 6:30 söön mäkis oatmeal`i koos kaerahelvestega, mis ma ise iga päev kaasa võtan. Kell 12 ja kell 17 on mul kiire leib avokaadoga, puuviljad ja pähklid. Õhtul koju jõudes on meie hostema enamasti midagi süüa teinud, mis on ülilahe.
5. reading
Hommikuti motiveerivad tekstid.
Õhtuti tehnilised tekstid (müügitekstid vms)
+ 1 ATTITUDE
(Hale)naljakaid juhtumisi ka...
Alguses ma ei olnud valmis nii palju ei-sid saama ja kõik need "not interested" slam´id olid küllaltki frustreerivad. Aga nüüd ma saan aru, et otsene "pole huvitatud" on parem, kui need keerutajad ja valetajad. Naljakas on püüda neid emasid, kes saadavad oma lapsi uksele valetama, et ema on duši all. Tundub, et ameeriklased peavad olema ikka väga puhtad, kui nad nii mitu korda päevas duši all käivad.
Või kuidas ma ühe ema juures mitu korda käisin ja esimene kord oli ta huvitatud, aga busy. Teine kord huvitatud, aga pidi just ära sõitma ja kolmas kord äkki haigeks jäänud. Õppisin, et kaks on kohtuseadus, mitte kolm.
Ja usakatel on mingi teema koertega, kes kohe uksest välja jooksevad, kui uks lahti tehakse Ja siis nad peavad teda taga ajama minema. Mõni ema on päris vihaseks saanud ja mind süüdistama hakanud, et nende koer ära jooksis.
Ükskord lõhkusin oma 6 kilose seljakotiga liiga järsult ümber keerates maja ära. Seinast kukkus päris mitu kivi ära. Õnneks ei olnud kedagi kodus ja ma üritasin naerust kõveras parandada, mis parandada andis ja lasin ruttu jalga.
Mu lemmikud on ka paranoiakad, kes arvavad, et ma olen vene spioon või murdvaras. Eriti lemmikud on nad siis, kui neid on terve tänav täis ja sul on täiega põis täis. Kui sind isegi vetsu ei lubata, siis on natuke nukker küll.
Eelnädalal müüsin oma esimese mataraamatu. Ma olin üliõnnelik, sest see juhtus esimese paari tunni jooksul, mis ma field´il olin. Õnnetul kombel müüsin ühe mata raamatu, mis tegelikult tulevad kahekaupa. Pühapäeval sain oma veast teada ja pidin pere juurde tagasi minema ja küsima, kas nad tahavad kahte mataraamatut või canceldame ja muidugi nad canceldasid. Kuna ma selleks hetkeks ei olnud midagi muud veel müünud, siis see mõjus mulle väga raskelt. Praegu ma saan väga hästi aru, et ei ole midagi hullu ja see ongi part of the business, aga tol õhtul voolas pisaraid päris mitu.
Esimesel nädalal olin tubli. Ja lootsin teisel nädalal veelgi paremaid tulemusi ja keskendusin müügile, mis on suur viga. Käisin follw´mas nii Kaidit kui ka Triinut. Nüüd on minu põhiline selftalk "Pohhui, go to the next door! I will, I can, I do!"
Tuleval nädalal luban endale, et annan endast parima, teen lihtsalt tööd ja armastan inimesi . :)
Jällekirjutamiseni.
Sunday, June 9, 2013
Alguse v2rk
Hehei!
Esimesed kaks ja pool p2eva field'il on nyyd juba tehtud. Nagu ette oligi arvata tuleb raske, kuid v2ga p6nev ja arendav suvi. T2na on esimene niioelda puhkep2ev, ent tegelikult on t2na tegemist oi kui palju. Olen endiselt motellis, sest pere leidmine v6tab oodatust kauem aega. See toob endaga kaasa kulutused. Niigi on v2ga keeruline jagada oma raha eesti konto ja usa konto vahel (paar p2eva tagasi tegin endale Bank of America kaardi). Igatahes isiklik raamatupidaja kuluks 2ra kyll, sest viimased tund aega olen yritanud oma rahaasjad korda saada, aga ei klapi. Lihtsalt ei klapi.
Aga field'ilt ka lugusid...
Inimesed on enamasti supers6bralikud. Isegi siis kui nad sulle doorslam'i teevad. See vist ongi see american smile.
Millegi p2rast suhtlen ma isegi rohkem isadega, mitte emadega.
Kohtusin eile h2sti toreda Liz'iga, kellel oli kunagi Eestist p2rit peika olnud. Ja Eesti ei olegi nii tundmatu siin, kui ma arvasin.
Inimestel on nii palju lapsi. Siinne peremudel n2eb ette neli last, kaks koera ja kass. Igas majas on mingi n2hvits, kes ikka yritab "s6braks"saada.
Mulle t2iega meeldib inimestega suhelda. M6nus on, aga myygis olen ma alles t2itsa roheline. Paar pisikest myyki on olnud, aga arengutee on veel ees.
Olen sattunud ylimalt rikaste linnaossa, kus on hullud lossid. Esimestel n2dalatel tegelikult ei tohiks juba k6ige rikkamas linnaosas olla, seega vist uuest n2dalast l2hen kuskile mujale koputama.
Ja minu jalgrattaotsingud. Praegu s6idan p2ris hullu jalgrattaga. See on vana ja selle k2epidemed sulavad p2ikese k2es ja rattas m22rib mind. Ja m2est alla s6ites avastasin, et pidurid ei t66ta. Ikkagi parem kui mitte midagi. Sellegi poolest j2tkasin rattaotsinguid. Eile oli terve naabruskond, kus koputasin mulle ratast otsimas. Nii tore. Leidsin jalgratta, isegi naisteraam on. (ma ei oska kiirelt meesteraamiga jalgrattalt maha tulla) Aga kumm on katki ja nyyd pean minema uue kummi walmardist ostma ja yritama seda parandada. Ehk l6puks saan korda.
Well...tegelikult on emotsioonid laes ja igal hetkel ei ole k6ige lihtsam. Ma olen nii palju peresid juba n2inud, aga ma ei teagi kellest kirjutada. Ehk kunagi v6tan end kokku, aga praegu l2hen jooksen edasi. Peame minema endale peret otsima.
Uni on ka.
Kirjutage ja joonistage mulle ikka! ;)
Esimesed kaks ja pool p2eva field'il on nyyd juba tehtud. Nagu ette oligi arvata tuleb raske, kuid v2ga p6nev ja arendav suvi. T2na on esimene niioelda puhkep2ev, ent tegelikult on t2na tegemist oi kui palju. Olen endiselt motellis, sest pere leidmine v6tab oodatust kauem aega. See toob endaga kaasa kulutused. Niigi on v2ga keeruline jagada oma raha eesti konto ja usa konto vahel (paar p2eva tagasi tegin endale Bank of America kaardi). Igatahes isiklik raamatupidaja kuluks 2ra kyll, sest viimased tund aega olen yritanud oma rahaasjad korda saada, aga ei klapi. Lihtsalt ei klapi.
Aga field'ilt ka lugusid...
Inimesed on enamasti supers6bralikud. Isegi siis kui nad sulle doorslam'i teevad. See vist ongi see american smile.
Millegi p2rast suhtlen ma isegi rohkem isadega, mitte emadega.
Kohtusin eile h2sti toreda Liz'iga, kellel oli kunagi Eestist p2rit peika olnud. Ja Eesti ei olegi nii tundmatu siin, kui ma arvasin.
Inimestel on nii palju lapsi. Siinne peremudel n2eb ette neli last, kaks koera ja kass. Igas majas on mingi n2hvits, kes ikka yritab "s6braks"saada.
Mulle t2iega meeldib inimestega suhelda. M6nus on, aga myygis olen ma alles t2itsa roheline. Paar pisikest myyki on olnud, aga arengutee on veel ees.
Olen sattunud ylimalt rikaste linnaossa, kus on hullud lossid. Esimestel n2dalatel tegelikult ei tohiks juba k6ige rikkamas linnaosas olla, seega vist uuest n2dalast l2hen kuskile mujale koputama.
Ja minu jalgrattaotsingud. Praegu s6idan p2ris hullu jalgrattaga. See on vana ja selle k2epidemed sulavad p2ikese k2es ja rattas m22rib mind. Ja m2est alla s6ites avastasin, et pidurid ei t66ta. Ikkagi parem kui mitte midagi. Sellegi poolest j2tkasin rattaotsinguid. Eile oli terve naabruskond, kus koputasin mulle ratast otsimas. Nii tore. Leidsin jalgratta, isegi naisteraam on. (ma ei oska kiirelt meesteraamiga jalgrattalt maha tulla) Aga kumm on katki ja nyyd pean minema uue kummi walmardist ostma ja yritama seda parandada. Ehk l6puks saan korda.
Well...tegelikult on emotsioonid laes ja igal hetkel ei ole k6ige lihtsam. Ma olen nii palju peresid juba n2inud, aga ma ei teagi kellest kirjutada. Ehk kunagi v6tan end kokku, aga praegu l2hen jooksen edasi. Peame minema endale peret otsima.
Uni on ka.
Kirjutage ja joonistage mulle ikka! ;)
Wednesday, June 5, 2013
Kohal!
Hei!
J6udsin l6puks linna, kus sel suvel mrs. Jones'e laste harimisel abistama hakkan. Sel suvel olen Idaho osariigis linnas nimega Meridian. Uliv2gev on. M2ed, suured j6ed, ilus loodus (Yellowstone on siin osariigis) ja s6bralikud inimesed.
V2ga palju muidugi veel ei ole n2inud, sest alles j6udsime. Eelmisest reedest teisip2evani oli saleschool, mis peaks mind siis igasugusteks mrs. Jones'ideks ja emotsioonideks ette valmistama. Oli v2ga intensiivne, aga t2iega v2gev. Mul on ulimalt lahe org. Orgis on siis need inimesed, kellega ma sel suvel uhes piirkonnas tootama hakkan. Ja uleuldse on bookpeople v2ga lahe.
Nashville'ist Boise'i lendasime kolme umberistumisega ja see t6i monkey'sid p2ris mitu. N2iteks minu kohver on endiselt Seattle'is ja ma v2ga loodan, et see 6htuks ka siia j6uab. Dallases, aga j2i eelmine lend hiljaks ja me lihtsalt jooksime oma orgiga j2rgmise lennu peale nagu uksinda kodus filmis. Ja terminalide vahelises rongis avastas Katja(orgist), et unustas oma passi eelmisesse lennukisse. Uhes6naga palju jooksmist, aga l6pp hea k6ik hea. Meid oodati ilusti 2ra.
Rohkem mul praegu aega ei olegi. Olen praegu Meridian'is motellis ja nuud l2heme meile vahetuspere otsima, linnakaarte ostma, permit'it tegema jne. Homme on siis juba v6imalus oma oskused bookfield'il proovile panna. T66le hakkan supakas (suburban'is, mis on ulihea, sest majad on uksteisele l2hedal). Yleyldse on siin k6ik v2ga l2hedal, siis ehk ei rebesta end rattas6idu ja megaraske bookbag'iga 2ra. J22n ellu.
Lebotamise p2evad Nashville'is on l6ppenud, on aeg t66le hakata!
ps. mu telefon ei t66ta siin, arvutit mul ei ole ja fotokajuhet mul ka ei ole(pilte ei ole ka muidugi teinud). Minu k2ttesaadavus on null ehk ongi kergem t66le keskenduda.
ps. Idaho on USA kartuliosariik, pea k6ik USA friikartulid on tehtud siin kasvatatud kartulist. Ja veel Idahos on seadus, mis keelab kinkida teisele kodanikule kommikarbi, mis kaalub yle 50 lbs'i (23 kg).
Edaspidi siis kirjutan juba ehk toredaid ja ehk isegi naljakaid lugusid mrs. Jones'idest...
Ise olen t2iega p6nevil.
Cheers!
J6udsin l6puks linna, kus sel suvel mrs. Jones'e laste harimisel abistama hakkan. Sel suvel olen Idaho osariigis linnas nimega Meridian. Uliv2gev on. M2ed, suured j6ed, ilus loodus (Yellowstone on siin osariigis) ja s6bralikud inimesed.
V2ga palju muidugi veel ei ole n2inud, sest alles j6udsime. Eelmisest reedest teisip2evani oli saleschool, mis peaks mind siis igasugusteks mrs. Jones'ideks ja emotsioonideks ette valmistama. Oli v2ga intensiivne, aga t2iega v2gev. Mul on ulimalt lahe org. Orgis on siis need inimesed, kellega ma sel suvel uhes piirkonnas tootama hakkan. Ja uleuldse on bookpeople v2ga lahe.
Nashville'ist Boise'i lendasime kolme umberistumisega ja see t6i monkey'sid p2ris mitu. N2iteks minu kohver on endiselt Seattle'is ja ma v2ga loodan, et see 6htuks ka siia j6uab. Dallases, aga j2i eelmine lend hiljaks ja me lihtsalt jooksime oma orgiga j2rgmise lennu peale nagu uksinda kodus filmis. Ja terminalide vahelises rongis avastas Katja(orgist), et unustas oma passi eelmisesse lennukisse. Uhes6naga palju jooksmist, aga l6pp hea k6ik hea. Meid oodati ilusti 2ra.
Rohkem mul praegu aega ei olegi. Olen praegu Meridian'is motellis ja nuud l2heme meile vahetuspere otsima, linnakaarte ostma, permit'it tegema jne. Homme on siis juba v6imalus oma oskused bookfield'il proovile panna. T66le hakkan supakas (suburban'is, mis on ulihea, sest majad on uksteisele l2hedal). Yleyldse on siin k6ik v2ga l2hedal, siis ehk ei rebesta end rattas6idu ja megaraske bookbag'iga 2ra. J22n ellu.
Lebotamise p2evad Nashville'is on l6ppenud, on aeg t66le hakata!
ps. mu telefon ei t66ta siin, arvutit mul ei ole ja fotokajuhet mul ka ei ole(pilte ei ole ka muidugi teinud). Minu k2ttesaadavus on null ehk ongi kergem t66le keskenduda.
ps. Idaho on USA kartuliosariik, pea k6ik USA friikartulid on tehtud siin kasvatatud kartulist. Ja veel Idahos on seadus, mis keelab kinkida teisele kodanikule kommikarbi, mis kaalub yle 50 lbs'i (23 kg).
Edaspidi siis kirjutan juba ehk toredaid ja ehk isegi naljakaid lugusid mrs. Jones'idest...
Ise olen t2iega p6nevil.
Cheers!
Subscribe to:
Comments (Atom)